Ühistranspordiportaal

  • Increase font size
  • Default font size
  • Decrease font size

Pärnu maavalitsus sooviks jääklassiga parvlaeva Kihnu - Munalaid liinile (täiendatud)

Trüki
Pärnu maavanem Andres Metsoja on pöördunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poole sooviga, et Kihnu ja Munalaiu sadama vahel oleks aastaringne laevaühendus. Samas soovitakse ka MKM-i selget seisukohta Kihnu saarega ühenduse pidamise tuleviku kohta. Selleks oleks aga vajalik jääklassiga parvlaeva olemasolu, mis praegusel hetkel puudub.
 
Möödunud talveperioodil näitas kraadiklaas tihti üle kümne-viieteist külmakraadi, kuid paraku polnud see piisav selleks, et avada jäätee Kihnu ja mandri vahel. Ainsaks ühendusteeks mandriga oli lennuliiklus, samas katkes ka see mõneks ajaks. 2007. aastal uue katte saanud 400 meetri pikkune Kihnu lennuvälja plastikkate jäi aga ilmastiku mõjusfääri alla. Suure lume ning sooja ilmaga sai hoopis õhusõidikute maandumis- ja startimisrajast hoopis lage veeväli. Kokku oli lennuliikluses paus kaheksa päeva - 28. märtsist 4. aprillini.

Kihnu majandus-, maa- ja planeerimiskomisjoni esimees Paal Põlluste saatis Pärnu maavalitsusele murekirja, kust ta kirjedas lennufirma Avies suhtumist avaliku liini teenindamisse: "Täna hommikune  (5. aprill – toim.) seis oli selline, et ilm oli ilus ja lennuväli külma ööga kuivemaks saanud ning seetõttu võimaldanuks rada lennukil ohutult maanduda. Siis aga ilmnes probleem, mida ei osanud küll ette kujutada - lendurid olid kadunud. Väidetavalt saadi siiski lenduritega ühendus, nad pidid kohvi ära jooma ja siis lennuväljale sõitma. Natuke aega hiljem selgus, et lendurid joovad kohvi hoopis Tallinnas...... st, et täna hommikune nii ilm kui ka lennuvälja kuivus võib selleks ajaks, kui lendurid Tallinnast Pärnu jõuavad, halvemate oludega asenduda. Mis tähendab, et ettevõtjate toidukaup, sh piimatooted, ootavad Pärnus Kihnu vedu juba neljapäevast alates ja kohale jõudes võib nende realiseerimisaeg juba möödunud olla."
 
Pärnu maavalitsuse transpordinõunik Avo Rahu ei oska öelda seda, kas lendurid jõid kohvi Tallinnas või Viljandis, või kas nad üldse kohvi joovad. „Fakt on aga see, et lend hilines, mille kohta esitasime arupärimise ka vedajafirmale,“ kinnitas Rahu. Aviesi juhataja Valentin Manusa väitel oli eelmise õhtu (4. aprill – toim.) prognoos Kihnu lennuvälja suhtes mitte lootustandev, kuid siiski toimus  5. aprillil 3 liinilendu Kihnu ja mandri vahet. 
 
Lennuliikluse pausi ajal oli kihnlaste kasutada 7-kohaline hõljuk, mis aga kindlasti reisijate- ja kaubavoogude nõudlust ei rahuldanud ning lisaks esinesid liikuril ka tehnilised probleemid seoses jääkonarustega. Viimases hädas aga pöörduti Piirivalve lennusalga poole ning telliti päästekopter, kuid kutsumise hetkel oli masin just tehnilises hoolduses ning Kihnu saarele jõudis õhusõiduk alles järgmise päeva õhtuks.
 
Maavanema väitel pole praegu kurseerivad alused ka sõidukõlblikud uppumatuse seisukohalt, kuid on saanud kasutuspikendust Euroopa Liidu poolt. 2008. aasta jaanuarikuus volitasid Lääne- ja Pärnu maavanemad MKM-i, et ehitada Kihnu, Manija ja Vormsi laevaliinidele hea jääklassiga uued parvlaevad. Paraku aga esimene riigihanke katse antud alustele ehitajat leida nurjus. Andres Metsoja väitel on kindel ka see, et uued alused ei hakka kurseerima 2011. aasta navigatsiooniperioodi alguses, kuid samas lõppeb 2010 aasta lõpuga ka seni kehtiv avaliku teenindamise leping laevaliinide teenindamiseks. Lennuliikluse teenindaja Aviesiga on leping lõppenud ning Avo Rahu kinnitusel kuulutatakse uued hanked niipea, kui võimalik. „Vähemalt jaanipäevaks on hanked välja kuulutatud,“ ütles Rahu.
 
Laevaliine opereerib Kihnu ja mandri vahet Kihnu Veeteed kahe alusega: „Amalie“ ja „Liisi“. Lisaks on reservsõitudeks olemas ka parvlaev „Jõnn“.