Valmis reisirongiliikluse uuring

Warning: mktime(): It is not safe to rely on the system's timezone settings. You are *required* to use the date.timezone setting or the date_default_timezone_set() function. In case you used any of those methods and you are still getting this warning, you most likely misspelled the timezone identifier. We selected the timezone 'UTC' for now, but please set date.timezone to select your timezone. in /home/np13742/public_html/libraries/joomla/utilities/date.php on line 117

Warning: date(): It is not safe to rely on the system's timezone settings. You are *required* to use the date.timezone setting or the date_default_timezone_set() function. In case you used any of those methods and you are still getting this warning, you most likely misspelled the timezone identifier. We selected the timezone 'UTC' for now, but please set date.timezone to select your timezone. in /home/np13742/public_html/libraries/joomla/utilities/date.php on line 243

Warning: date(): It is not safe to rely on the system's timezone settings. You are *required* to use the date.timezone setting or the date_default_timezone_set() function. In case you used any of those methods and you are still getting this warning, you most likely misspelled the timezone identifier. We selected the timezone 'UTC' for now, but please set date.timezone to select your timezone. in /home/np13742/public_html/libraries/joomla/utilities/date.php on line 247

Warning: strftime(): It is not safe to rely on the system's timezone settings. You are *required* to use the date.timezone setting or the date_default_timezone_set() function. In case you used any of those methods and you are still getting this warning, you most likely misspelled the timezone identifier. We selected the timezone 'UTC' for now, but please set date.timezone to select your timezone. in /home/np13742/public_html/libraries/joomla/utilities/date.php on line 250
Reede, 05.12.2008 03:00

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt Anseri-Konsultit Oy-lt tellitud reisirongiliikluse tuleviku analüüs sai valmis.

Uuringus käsitleti mitmeid punkte. Uuriti, kumb on Eestile majanduslikult tasuvam, kas osta kuni 18 diiselrongi ja kuni 18 elektrirongi või ainult 36 diiselrongi ehk kaotada Eestis elektriraudtee.

Selgus, et mõistlikum on olenemata väga sarnasest kulust jätkata 18 diiselrongiga ja 18 elektrirongiga, sest siis pole rongiliiklus sõltuv ühest kütuseliigist (hind, saadavus) ning elektrirong on keskkonnasõbralikum. Soovitatakse elektri- ja diiselrongide hange teha ühine, sest siis saavutatakse mastaabisääst. Sama tootja poolt ehitatud rongidel on samuti paljud detailid nii diisel- kui ka elektrirongidel samad. Uuringu lähteandmetena on kasutatud neljavagunilise diiselrongi kulusid, kuid osta soovitatakse kahe- kuni neljavagunilisi diiselronge vastavalt täituvusele. Ministeerium ei välista samas hanke pakkumiste selgumisel ainult diiselrongide ostu kui see osutub tunduvalt soodsamaks. Elektrirongide ostu plaanitakse enamuses finantseerida Euroopa Liidu toetustest, diiselrongide ostu laenu abil.

See, kes nende rongidega sõitma hakkab, selgub konkursi teel. See võib olla konkursi korraldaja Elektriraudtee, kuid samas võib see ka olla Edelaraudtee. Uuringust selgus, et igal juhul on mõistlik leida diisel- ja elektrirongidele ühine vedaja.

Kuna riigil on plaanis Edelaraudtee infrastruktuuri (Tallinn-Rapla-Viljandi/Pärnu) omandamine või pikaajalise lepingu sõlmimine Edelaraudteega, siis ei ole veel kindel, kas uued rongid hakkavad sinna sõitma.

Uuriti ka võimalusi pikendada elektriraudteed Tapani ja Raplani. Esimesel juhul maksaks 27km kaheteelise raudtee elektrifitseerimine 374 mijonit krooni ning elektrifitseerimine toimuks 2014-2016. Teisel juhul maksaks 55km üheteelise raudtee elektrifitseerimine 454 miljonit krooni ning elektrifitseerimine toimuks 2017-2019. Elektrifitseerimine ei saa alata varem, sest aastaks 2013 tuleb rekonstrueerida kogu elektriraudtee elektrivõrgud, mis on amortiseerunud ja mille erinevate osade eluiga on tavalisest pikendatud isegi poolesaja aasta võrra. Olemasoleva elektriraudtee rekonstrueerimiseks küsitakse toetust Euroopa Liidu tõukefondidest, kuid Raplani või Tapani pikendamise korral Euroopa Liidu fondidest toetust ei küsitaks.

Hetkel on Elektriraudteel olemas 12 kolme- kuni neljavagunilist elektrirongi ning 10 on neist tippajal liinil, Edelaraudteel on tippajal 12 (Tartu-Valga avatuse puhul 14) diiselrongi tippajal liinil, erinevas seisundis ronge 21: kolmevagunilisi kümme, nelja- kuni kuuevagunilisi 11. Paljud nelja- kuni kuuevagunilised rongid ei ole sõidukorras. Edelaraudteel peavad töö lõpetama 2010. aasta alguses kasutusaja lõpu tõttu kolm diiselrongi, mistõttu riikliku tellimuse täitmine võib osutuda võimatuks. Järgneva mõne aasta jooksul peavad kõik diiselrongid Edelaraudteel töö lõpetama. Rongide väljavahetamise järel elektrirongide arv suureneks kuue võrra, töökorras diiselrongide arv mõne võrra.

Uuringu tulemused on täies mahus saadaval siin!

Näiteid lähiriikidest kasutavast uuest veeremist, mis on variandid ka Eestisse soetamiseks:

Leedu:
620M - kaks Poolas PESA poolt toodetud ühevagunilist diiselrongi Vilniuse lennujaama liinile, 120km/h, 382kW, kütusekulu 30-35l/100km.
RA2 kahevaguniline - kaks Venemaal TransMashHolding tehases valmistatud diiselrongi, 100km/h, 2*360kW, kütusekulu 60-70l/100km.
RA2 komevaguniline - kolm Venemaal TransMashHolding tehases valmistatud diiselrongi, 100km/h, 3*360kW, kütusekulu 90-105l/100km.
EJ575 - kaks Tšehhis CKD Vagonka tehases valmistatud kahekordset elektrirongi, 160km/h.

Soome:
Dm12 - kuusteist Tšehhis CKD Vagonka tehases valmistatud ühevagunilist diiselrongi, 120km/h, 2*301kW, kütusekulu kuni 60l/100km.

Ühistranspordiportaal

Valmis reisirongiliikluse uuring

Peamenüü

Maaliinide sõiduplaanid

Linnaliinide sõiduplaanid

Rahvusvahelised sõiduplaanid

Reisirongide sõiduplaanid

Laevade sõiduplaanid

Lennukite sõiduplaanid